Alar Kolk: innovatsiooni juhtimine eeldab järjepidevat ja süstemaatilist eksperimenteerimist

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üks innovatsiooni ja ettevõtliku vaimu eestkõnelejaid Alar Kolk. Ta on tuntud oma märkimisväärse panuse poolest Eesti ettevõtete innovatsiooni ja rahvusvahelistumisse. Muuhulgas on ta olnud üks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse visionääre ja juhte, töötanud Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektorina ning alates 2011. aastast on ta Euroopa Innovatsiooniakadeemia president. Alar on koolitanud ja nõustanud innovatsiooni, ärimudeli, digitaliseerimise jms. teemadel. Tänu oma tugevale tehnoloogiavaldkonna ja innovatsiooni taustale räägimegi temaga tarkustest ja kogemustest, millest on kasu ettevõtetel, kes soovivad oma ärimudelit uuendades kasvada ja laieneda uutele turgudele. “Me oleme kõikidest näidetest nii Euroopas, Californias kui ka mujal maailmas näinud, et innovatsioon muutub edukaks siis, kui seda veavad eest ettevõtete juhid. Intrigeerivalt võiks öelda, et see nõuab, et paljud Eesti ettevõtted tuletaksid endale uuesti meelde ettevõtlikkuse. Inimesed, kes on 20 aastat juhid olnud ja ettevõtet arendanud, küsivad hämmelduses, et kuidas sa siis nii ütled, et me oleme ettevõtlikkuse ära kaotanud. Aga tegelikkus on paljude Eesti ettevõtete puhul ju see, et ettevõte on kasvanud suhteliselt suureks, töötajaid on 200-300, hulk aastaid on rohkem või vähem edukalt ühte ja sama asja tehtud, käive on 15 miljonit ja kõik tundub nagu okei. Sellises situatsioonis on nii lihtne juhil jääda olemasoleva toote, teenuse ja turu juurde; igal aastal kirjutada eelarvesse jälle see 10% kasuminumbrina ja rahulduda sellega. Kuid sellega ongi ettevõte kaotanud ära oma ettevõtlikkuse, kuna ta ei vii järjepidevalt läbi süsteemseid eksperimente uute klientide, uute turgude ja uute toodetega. Paljud Eesti ettevõtted maadlevad praegu sellega, et nende paarkümmend aastat tagasi käima lükatud ärimudel on tänaseks aegunud. See ei tähenda, et ettevõtetel ei ole käivet või majandustegevust, on küll, aga nende ärimudelid on aegumisega kaotanud oma kasumlikkuse. Nad tiksuvad seal 5, 10 või 12%-lise kasumlikkuse juures, mille tõttu ainuüksi juba kassavooliselt on selliseid ettevõtteid keeruline juhtida. Miks mitte seada endale hoopis üliambitsioonikaid eesmärke ning sihtida 10x kasuminumbrit ja kasvu?! See eristabki juhte, kes on innovatsiooniliidrid ja kes on nö järelsörkijad. Edukad juhid on suutnud süstemaatiliselt igal perioodil uuendada oma ettevõtet; järelsörkijad seevastu on jäänud tiksuma oma vanal sissetallatud madalama kasumlikkusega rajal. Ja nende kahe juhi vahe ongi selles, kas organisatsioonis on ettevõtlikkuse vaim säilinud, ei kardeta võtta riske ja osatakse läbi viia eksperimente - või siis mitte. Täna on vaja ettevõtte juhil üles ehitada see meeskond, see organisatsioon, mis tervikuna suudab innovatsiooni toetavaid eksperimente läbi viia. Ja seda mitte korra jõuludeks või jaanipäevaks, vaid kogu aeg igapäevaselt. Täna ei saa enam oma ettevõtet ega ärimudelit tunde järgi juhtida, mis võib-olla oli veel mõni aeg tagasi võimalik. Selleks, et tänapäeval edukas olla, peab sul olema palju andmeid kõikide erinevate äri aspektide kohta. Täna ehitatakse ikkagi edukaid ettevõtteid ja ärimudeleid üles reaalajas eksperimentide käigus kogutud andmete põhjal. Nii muutubki juhi jaoks kõige olulisemaks küsimuseks, kas mul on üldse need innovatsiooni eestvedamiseks vajalikud oskused või mida ma saan teha, et see kompetents oma ettevõttesse tuua. Kokkuvõttes võib öelda, et edukad juhid on teinud endale harjumuseks järjepideva eksperimenteerimise, säilitades endas selle sama ettevõtlikkuse vaimu, millega nad ettevõtte algselt käima lükkasid.“ – Alar Kolk Kuulake kindlasti ...