Klaas-Jan Reincke: juht kui töökogemuse disainer soodustades töötajates eduelamusi

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Hollandist pärit juht, konsultant ja koolitaja Klaas-Jan Reincke. Ta on tegelenud organisatsioonide ja nende juhtimise analüüsimisega juba üle 20 aasta. Organisatsioonide süvaanalüüs juhtis Klaas-Jan’i tõdemuseni, et just see, kuivõrd inimestel on võimalus kogeda oma töös eduelamusi ja kuivõrd on nad oma tööst haaratud (engagement) eristab väga edukaid ettevõtteid lihtsalt headest. Sellest johtuvalt otsustas ta täielikult pühenduda sellele, kuidas muuta töötegemine paremaks kogemuseks ning keskendus edaspidi tööalaste eduelamuste teemale. 2014. aastal asutas ta nn töödisaini labori VIVIC, mille missiooniks on aidata juhtidel ja tiimidel saavutada paremaid tulemusi samal ajal nautides oma tööd. Räägimegi temaga juhtide võimalusest ja vastutusest eduelamuste kujundamisel ja näitame, kuidas organisatsioonid saaksid seda kasutada selleks, et tõsta töötajate sisemist motivatsiooni ja haaratust. “Kahjuks assotsieeruvad meie kultuuris tööga paljuski sellised vähemmeeldivad elamused: pinged, raskused, vastumeelsused jne. Suurem osa nt vanasõnadest räägivad ikka sellest, kuidas töö on raske, aga kui sa selle ära teed, siis saad midagi head vastu. Oleme nagu aktsepteerinud, et töö ongi nõme, et me ei näe selles midagi erilist kui töö on tobe või ebameeldiv. Sellest on jube kahju. Suure osa, tegelikult parima osa, oma päevast oleme siis valmis veetma tegevuses, mis meile tundub heal juhul mõttetu, kuid pahatihti ka ebameeldiv. Me kõik tahame ju elust häid elamusi saada, kuid mingil veidral põhjusel oleme arvestanud, et see saab olla eelkõige väljaspool tööaega. Tegelikult muidugi on juhtidel suur vastutus disainida ja kujundada oma ettevõttes tööd nii, et see annaks töötajatele iga päev põnevaid, energiat tõstvaid ja haaratust suurendavaid kogemusi. Töödisaini keskne küsimus ongi: kuidas jõuda paremate töötulemusteni keskendudes ja kujundades inimeste tööl kogetavaid elamusi? Töödisain panustab oma keskmes töötulemuste parandamisele — see on lõppeesmärk —, kuid tulemuslikkust kasvatatakse investeerides inimkeskse töökeskkonna loomisele, mille läbi töötajad saavad anda endast parima tundes sealjuures ennast võimalikult hästi.” — Klaas-Jan Reincke Kuulake kindlasti …